7

August Gailit "Purpurne surm"

Kapten Roode. Kirjeldada täpselt vastupidist meest.
Kaptenile külalised ei meeldinud, viina ei võtnud ta suu sissegi ning iseloomult oli ta väga kinnine. Ei rääkinud ta oma elust ega rännakuist. Ta oli külm, kalk ning hoolimata oma tigedast ja karmist välimusest ka üsna arg. Ta oli jumalausklik, ei olnud keegi tefa kunagi roppusi rääkimas kuulnud. Romantikast ei pidanud ta samuti lugu. Mis puutus naistesse, siis ega ta ka neist eriti ei hoolinud. Vastupidi, ta lausa pelgas neid, kuigi kuulduste kohaselt oli kusagil kauges sadamalinnas tal ka naine, ainus, keda ta väidetavalt üldse armastanud oli.

On olemas mitut tüüpi naisi:
liblika sarnased
naine kui õrn jääkiht, mille all on tundmatud sügavused
naine kui segamini kott
õnneotsijad, kes ei oska pärast eesmärgi saavutamist midagi teha
naine kui punane õun, mida hammustades leiad eest mädenenud südamiku

On mehi, kes on sündinud naiste kinnisideedest. Nad PEAVAD olema, kuigi mingil hetkel kaob vajadus nende järele ning nad muutuvad postiks su teel, mille otsa võid kolmsada korda koperdada, tunda, et nad on muutunud vaid Zahiriks su sees ning kellest sa ei saa ümber enne, kui oled ehitanud tema ümber elektrikarjuse. Sest posti otsa kõndides saab haiget.
Parem siis juba eemale hoida ning ringiga minna

On mehi, kes on sündinud muusikast. Nende hääleks on helisevad sõnad, mida kusagil mujal kuuldud pole. Nad helisevad, säravad ning ei hääbu, sest muusika elab alati inimeste sees. Nad võivad olla siirad, hellad ja armastavad nagu pehme ja positiivselt kõlav mažoorne helilaad. Kuid keegi ei välista, et nad võivad ka aegajalt minoori kalduda. Neid mehi saab tundma õppida justkui mööda kromaatilist heliredelit liikudes.
Võttes ühe väikse sammu teise järel


Kuratlik ja jumalik "Purpurses surmas"

Jumalik on metsa kohin, vee vahuline voolamine ja orgude vaikne sügavus. Armastada tuleb mulda ning metsi. Põlistes metsades ning teedeta orgudes on iga kivi su jumal, sest seal on su hing puhas. Jumalik on see, mis on puhas.
"Minge metsa, minge orgesse, sääl pole surma ning sääl pole kartust, sest jumal liigutab sääl jahedaid tuule tiibu..."

Kuratlik on aga linn, linnaelu, sealsed kombed, tavad ja olustik. Kuratlikud on masinad, tehased, mis reostavad keskkonnda. Sõjad.
"See on tema, kes rakendub rongide ette ning jookseb terasest rööpail kui elajas röhkides, tuld ja tahma sülitades ning pekstes ravvutud kapju vastu müdisevat maad. See on tema, kes puhub vabrikute korstnaist kui punasest lõõrist nõgipilvi sinise taeva poole, musta vere voolates tuhandeis masinais rõõmsalt..."