Johannes Vares-Barbarus "Meie kirjandusloomingulik status quo"
1924
-Suuremad ajalehed likvideerisid üksteise järel kirjanduslikud lisad ja asendasid need anekdootid, kõmuliste lugude ning värske kirjandusega
-Ajalehed olid tühjad, sisutud
-Kirjanduslikud huvid keerlesid rohkem kultuurkapitali, riigivanema käes olevate summade ja "Loomingu" abirahade ümber
-Kirjandust mõõdeti tingimata "Loominguga"
-"On ainult tarwis kübekene waimustuse superfosfaati, on tarwis usku elurütmile wastawasse loomingusse, on tarwis traditsiooni traataiaga ümbritset lilleaiast ja meeleolupeenrast loobuda"
-Luules peegeldus tolleaegne inimene. Leiti, et variatsioone on küll ja rohkem ning nendest aitab
-Kirjutada pole vaja mitte selleks, et igavust peletada
-Inimestel puudub luule ülesannetest õige arusaam
-Inimkonnale peab laulma äratuslaule, sõna otseses mõttes on tarvis loomingut
Lugupeetud Johannes Vares-Barbarus,
Aastal 2009 on lood Eesti kultuurielust üsnagi oluliselt paranenud, kuid samas on ka mõningad probleemid, mis on säilinud teatud määral. Üheks selliseks võiks pidada ajalehtede sisutühjust. Samas on paranenud luule ja kirjanduse olukord. Kirjutatakse tänapäeval aga mitte ainult selleks, et igavust peletada, vaid sellepärast, et on mida inimestele üleda läbi ühe või teise teose. Siiski jääb seda varjutama asjaolu, et oma ideede, mõtete toel tahavad inimesed ka siiski raha. Hea on see, et inimesed ei otsi oma ideaale mitte minevikust vaid vaatavavd tuleviku poole, meenutades seda, mis oli, positiivses võtmes.
Kirjanikud ja luuletajad julgevad erinevates valdkondades katsetada, pöörates end aina enam tuleviku poole
No comments:
Post a Comment