5

Albert Kivikas "Maha lüüriline shokolaad!"
1920

Kirjanduslik kõht vajas karbonaadi, kuid ainus, mida tolleaegsetel kirjanikel pakkuda oli, oli kõhutäiteks shokolaad. Tuglast manitseb Kivikas mitte langema müütide maailma, kus puudub igasugune reaalsus, olgu ilus või inetu. Kivikas nendib, et on tuhatkordne ülekohus salata ümbrust, sulgeda silmad ja rännata maailma lõppu, kiasutada sinisügavat taevvast tüllistel kätel ja esteetikasse uppunud ja surnud südamel, nüüd, kus elu on kõige valusam, kõige kibedam, kõige julmem ja karmim, kuid samas ka kõige lootusrikkam ja tõotavam.
Kivikas pöördub ka August Alle poole, öeldes, et müütiline üksinduse saar ei ole pärit sellest ilmast. Ta ütleb, et minevikus on pettus, varjud, mis valetavad, aga ilmas on ka palju kurjust ja ülekohut, mida vihata. Allel soovitab ta minevukust välja tulla ning keskenduda rohkem olevikule.
Richard Rohtile heidab Tuglas ette, et too kujutab oma teostes rohkem hulle ja nõdrameelseid. Soovitab ta aga tal tulla oma kitsast shabloonist välja ning näha enda ümber tavalisi, igapäevaseid inimesi


Albert Kivikas "Jaanipäev"
1924

Peremees: uhkus, au, unistused ja kahtlused
-"See salajane võistlus - poegade ja tütarde koolitamine - oli Mulgimaal ammu moes. See oli nagu iga peremehe kohustus, oma au ja uhkuse kaitsemine, millest tahes ehk tahtmata keegi neist mööda minna ei saanud"
-"Ja seepärast oli täna jälle öö, kus vana Peet Kaiemäel jaanitulele läheb, et näidata, et ainult tema on selle uhke üliõpilase ja kahe ilusa koolitatud tütre isa"
-Suhtumine naisesse oli kinnine ja isenesestmõistetav
-Tahtis, et pojast saaks asja
-Taipas, et tema probleemide alguseks oli siiski talu, mis tõi küll rikkuse ja väärikuse, aga ka palju probleeme ning konflikte

Perenaine: eluväärtused, kibestumused, kahtlused
-"Esmalt ei näinud ta üksikasju, nägi oma elu kogumikuna nagu ta oli. Pikk hallide ja raskete päevade rida libises ta eest mööda. Heledam osa neist oli seotud ta varase osa neist oli seotud ta varase lapsepõlvega väikeses metsatalukeses Kooraste naabervallas ja ta enda laste saamisajaga, kus väetid alles esimesi samme hakkasid astuma ja ükikuid sõnu purssima"
-"Hiljem, kui lapsed koolis hakkasid käima ja ta neid ainult harvadel silmapilkudel kesk tööuputust nägi, said päevad ühetoonilisteks, rõõmututeks, võõrana elas ta oma kinnise mehe kõrval, kus tühjuse tunnet ainult raske töö peletas"


Peresuhted tänapäeval ja Kivikase "Jaanipäevas"

Tänapäevalgi on vanematele ääretult tähtis oma laste heaolu ja haridus. Kõik vanemad loodavad, et nende lastest ei saaks mõnd elu hammasrataste vahele jäänud inimest. Kahjuks näeb ka tänapäeval nii mõnedeski peredes konflikte, mille tagajärjed võivad olla vägagi nukrad. Samas on muutunud ilmselt konfliktide tekkepõhjused, praegusel ajal ei kohta just palju peresid, kus oleks tülisid talu pärast. Leidub ka praegu mehi, kes oma naise eest ei hoolitse


Näitemäng "Jaanipäev"

Stseen x
"Saare perenaise hingeelu. Mõtted. Surm"

Laval kujutatud üht taluruumi, palkseintega ja väikese kuueruudulise aknaga. Toa keskel on üksik voodi, kaetud paksu tekiga. Voodi kõrval vana kirst ning teisel pool tilluke öölaud koos vaskkannud ning vaasitäie põllulilledega. Lava on hämar, üksik valgusvihk langeb voodile, millel istub surija, Saare perenaine, seljas valge sõlega kinnitatud särk ning linane seelik. Ta räägib oma elust, peab monoloogi.
Saare perenaine vestleb oma pereliikmetega ning jääb tuppa ihuüksi. Ühtäkki tunneb ta, et valu on läinud. Tõuseb püsti, peab lühikese monoloogi, hakkab lavalt lahkuma. Kukub. Sureb

Saare perenaise osatäitjaks passiks Merle Jääger, Saare peremehe rollis Tõnu Oja. Peretütardeks Hele Kõre ja Evelin Pang, perepoeg Priit Võigemast.



Naine
hoolitsev, armastav
kokkamine, õrnutsemine, kasvatamine
naine on ühiskonna alustala
ema