15

E.Vilde. Tabamata ime.

Millisena näeb Vilde 20.sajandi alguse kunstnikutüüpi?
Kunstidele andujate kuulsuseiha piirdus enne 20ndat sajandit vaid tunnustusega kodumaal, isegi kodulinnas, kuid nüüd hakati kirglikult kippuma ka Euroopasse. Äparduvad esinemised teda ei heiduta, arenemisaja ülemäärane pikkus tema kannatust ei katkesta, sest kunstniku fanaatlik usk enda suurusesse on hävinemata. Oodatakse geeniusi, oodatakse neid pikisilmi, et niisuguse kaudu tunduda ka enda väärtuses tõstetuna, ja kui siis keegi ilmub, kes toob ülistatud "Euroopast" kaasa valjusti helisevaid reklaamikellu, siis on hurmus suur ja - kukutakse sisse, sest geenius, kes lubatuks peab endale valimata vahenditega teid tasandada, on need kiidukellad ise teinud.


Kadri Kõusaar "Millest mõtlevad noored intellektuaalid?"
Noored intellektuaalid ihkavad vabamat ja tolerantsemat õhustikku. Ja saasta kõrvaldamine on täiesti saavutatav. Einstein arutles: «Kuidas tehakse avastusi? Kõik mõtlevad, et see pole võimalik. Mina olen nii rumal, et ei tea, et pole võimalik teha. Ja mina teengi avastuse.»


Berk Vaher "Mõtelda peaga"
Oma resoluutsuses näib Kõusaar välistavat võimaluse, et noor erudiit võiks fännida ka Push-Up’i. Tõesti, seda on raske ette kujutada. Ent samavõrd raske on mul pidada vabamõtlejaks inimest, kes põlastab üht etiketti vaid seetarvis, et kohe alluda teisele. Vaba vaimuinimene pole mitte ilmtingimata see, kes ülistab Push-Up’i asemel Pärti. Vaba vaimuinimene on see, kes läheb Pärdi kontserdile kas või rullnokk-mütsiga ja sulejopes, kui tal selleks tuju tuleb - hoolimata sellest, et teda siis mühakaks peetakse. Üleüldse hoolimata mistahes reaktsioonist - sest teadlikult «väikekodanlust» shokeerima tulija pole ammugi vaba.

Milline on tänapäevane noor intellektuaal/vaba vaimuinimene?

Tänapäeval leidub ühiskonnas vähe tõelisi noori intellektuaale. Enamus neist lihtsalt mängib seda, kuigi mõnikord üsna edukalt. Käia ringi, kuulutada, et loeb filosoofilisi teoseid, vaatab väärtfilme selle asemel, et vaada mingeid tobedaid ameeriklaste noortekomöödiaid. Enamus selliseid inimesi ei saa tegelikult isegi mitte aru, mis on mõne Kafka teosed sisu või millest mõni prantslaste film rääkis. Selline teeseldud intellektuaalsus on tobe. Milleks üleüldse teha midagi, mis sulle endale meelepärane ei ole lihtsalt selle pärast, et näidata ühiskonnale, et sa ei ole "üks osa sellest tohutu suurest popkultuuri massist"? Ja need vähesed, kes tõepoolest ongi kultuuriinimesed, on enamjaolt ainult kuulsuse ja au peal väljas. Kuigi pean nentima, nad teevad seda, sest neile MEELDIB seda teha ning raha peab ju teenima kuidagimoodi. Miks siis mitte läbi millegi, mille tegemist inimene tõepoolest naudib, selle asemel, et istuda päevad läbi kontoris arvuti taga, sisestada lõputuid arve ja kuulata parasjagu seda, mida raadiost tuleb ja mis suudab pea lihtsalt valutama panna? Sellgeipoolest on vähe neid, kes teevad neile meelepärast ja seda lihtsalt, sest neile MEELDIB. Nad ei kuuluta seda välja, nad on tohutult enesekriitilised igas asjas, mida nad teevad, kuigi sisimas mõnikord on täitsa rahul oma tegemistega. Ei mingit promomist. Kui keegi puhtjuhuslikult mõne sellise andeka intellektuaali peale satub on see umbes nii, nagu sattuda peidetud piraatide varanduse peale.

Noored vabad vaimuinimesed on küll Tartu Ülikooli ümbruses üsna igapäevane nähtus, kuid laiemas plaanis - kui palju selliseid inimesi üle Eestimaa tegelikult on? Ma ei too siinkohal välja väidet, justkui oleks Tartu ainus Eestimaa kultuurikeskus...


no tore
mu mõtted jäid pooleli

Täitsa tõsi. Võlts ongi tänapäeva ühiskonna üks märksõnu ;) ehedaid intellektuaale ongi sama raske välja kaevata kui piraatide aaret.. Hannela.