Kas elukeskkond mõjutab väärtushinnanguid?
Suurlinna inimestel teistmoodi on teistmoodi elu, kui mõne väikealeviku inimesel. Maainimestel aga hoopis teistlaadi. Ilmselt ei kujuta ettegi, kui peaks praegu igapäevaselt maal elama ja talutöödega näiteks tegelema. Linnainimesed on OLULISELT laisemad, kui need, kes elavad maal. Ilmselt ei suudaks ma ette kujutada ennast peaaegu iga päev aias või tagahoovis sehkendamas- küll muru niitmas, küll lehti riisumas jne.
Linnas seevastu levib tegeliklt palju subkultuure. Palju erinevaid inimesi, kes on saanud mõjutusi paljudest erinevatest kohtadest.
Väga tore. Linnainimeste suureks suunajaks on REKLAAM, mis varitseb meid justkui notsugripp hetkel igal pool.
"Väikelinn" Richard Roht
Ta aimas juba, et väikelinnas kõige avarama ja laiema silmapiiriga inimesed on tihti lihtsalt provokaatorid.
Sarnane teguviis oli hoop väikelinna südame! Nii ei julenud senni end veel keegi ülal pidada. Avalik abielurikkumine, braveerimine abielurikkumisega - see oli häbematu hirvitus kogu väikelinna stiilile ja toonile, kogu sisseseatud korrale, see oli lubamatu ülbus isegi väikelinna "kõige modernimale" moraalile
Kuid väikelinna intrigandid, kõlblased ja skandalistid töötasid juba sõbralikult käsikäes, lootes kes uut "nalja", kes uut skandaali, kes kõlbluse õiget võitu
kogu linna "avaliku arvamise" poolt lihtsalt lõpuni oli ära terroriseeritud
Et siis jah...
Elu väikelinnas tundub olema läbi Rohti pilgu läbi üsna karm. Inimesed teavad kõik üksteist. Kõik, mida nähakse, jäetakse meelde, võimendatakse ja lastakse kuulujutuna lendu. Kuulujutud levivad aga väikelinnas kui kulutuli. Inimesi ei usaldata eriti. Teisalt tundub olema aga elu väikelinnas vaikne. Igav. Üksluine, mille leevendamiseks ongi intriigid.
Kõik tundub nii...veider ja võõras. Valitseb mingi kord ja kindlad moraalitasemed, iseasi kas sellest ka lugu/kinni peeti. Müstiline. Kosmiline. Kogu linn ARVAS MIDAGI, mis, jõudes inimese kõrvu, kellest jutt käis, oli vaimselt laastav.
Ka väikelinna inimesed on erinevad. Vaimuinimesed. Ja siis need ülejäänud - rühmitamatud, kellest ei oska õigupoolest midagi arvatagi mitte, kuid kellel siiski on üsnagi oluline roll selles igapäevases elus.
Silmad igal nurgal. Kõik jälgivad sind. Iga liigutust. Iga sõna.
e e l a r v a m u s e d
Inimestel ON eelarvamused. Igaühel meist. Eranditult. Ütle, et sul ei ole inimeste suhtes eelarvamusi ja tunnista ausalt üles, et sa valetad iseendale. Eelarvamused on küll ennatlikult tehtud otsused, kuid ka need otsused peavad millelgi ju põhinema, seega on vale väita, et eelarvamused on midagi, mis on TÄIELIKULT valed. Paljud inimesed püüavad aga vähemalt eelarvamusetest üle olla ning ühel hetkel vastupidist enda jaoks tõestada, et asjad pole nii, nagu väidetakse olevat.
On olemas palju ka palju üldlevinud tobedaid eelarvamusi, mis on tõesti no-andke-andeks-aga-nii-teisest-dimensioonist-pärit-väidet-pole-ma-selles-kosmoses-kuulnud. Ma ei hakka isegi mitte siinjuures näiteid tooma.
self-aid romaanid...on pärit teisest dimensioonist...
Romaan "Väikelinn" kujutab läbi võrdlemisi kriitilise pilgu elu väikelinnas, kus kõik on kõigile teada-tuttavad. Samas kujutatakse sealset väikelinna võrdlemisi depressiivsena ning ilmselt inimestel, kes kogevad väikelinlase elu igapäevaselt, ei armastaks seda romaani eriti lugeda, kuigi samas pean tõdema, et omamoodi tõepõhi - et kõik jälgivad kõiki - on sel jutul all.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment