Johannes Vares-Barbarus "Vahekorrad"
1922
"Paberist inimene"
Inimkonna kirjeldamine, kuidas seda on lihtne tegelikult rüüstada, kuidas inimesed ise on nii ebakindlad. Kuna luuletus koosneb nii mitmest osast ja kohati jääb mulje nagu oleks drastiline teemavahetus, on luuletuse sisu kohati keerukas mõista. Alles viimase reaga "inimtulikahjust on taevas kumane" jääb mulje, et inimestest kui paberist on kerge tuld teha
"Ironett eitamisest ja jaatamisest"
Ühiskonnakriitika. Inimesed ei tea ise ka, MIDA nad tahavad. Tujumuutused on ülitavalised ning süda ebakindel
"Kui vasar alasille - rusik laskub raskelt
ja kisub viimsed paelad inimmaskelt
Siis paljastub vaid õige näostik - lõust,
ei ole kahtlust, et see ahvi tõust"
ü h i s k o n n a k r i i t i k a
Henrik Visnapuu "Valit värsid"
1924
Kirjutab üsnagi emotsioonidel põhinevat luulet, hästi tundeline ja pärast mitmeid tunde, mil on Barbaruse rusuvat ühiskonnakriitikat loetud, tundus vägagi mugav ja lihtne lugeda Visnapuud. Vahelduseks ka midagi arusaadavad. Räägib rohkem armastusest
Eriti toredad on sellised kohad:
"Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad, õitseb visnapuu.
Ma temaga, nii nagu iga aasta"
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment